Norras kõrgharidust omandav Andreas Veerpalu kogeb intensiivseid treeninguid — Team Haanja

Norras kõrgharidust omandav Andreas Veerpalu kogeb intensiivseid treeninguid

Avaldatud: 03.10.2017
Gümnaasiumi lõpetamisest on möödas juba aastaid, mistõttu otsustasin sellel aastal ülikooli edasi õppima minna. Juba peale 9. klassi suundusin Norrasse Meråkeri linna keskharidust omandama ja mõtlesin, et lähen sinna tagasi. Põhjus, miks ma just sinna tagasi tahtsin minna, tulenes eelkõige suurepärastest tingimustest tippsportlaste jaoks. See kool, kus ma õpin, on mõeldud just nendele, kes tegelevad spordiga. Eestis sellist võimalust poleks olnud, et kogu õppetöö toimub sportlase laagriplaanide ning võistluskalendri järgi. Koolis saan kõigega hästi hakkama. Uuesti kohanemisega mul raskusi polnud, sest tuttavad olid juba ees ootamas ning keel on varasemate kogemuste tõttu samuti selge. Elan sama perekonna juures, kus elasin ka varasemad 3 aastat. Saan nendega väga hästi läbi ja oleme aastate jooksul headeks sõpradeks kasvanud.

Iga koolipäev algab treeninguga. Esmaspäeviti on plaanis pikemad intervallid, neljapäeviti aga lühemad ja nii iga nädal. Pärast treeningut on üks koolitund, näiteks võrkpall või tantsimine. Õhtused treeningud on iseseisvad ning maht sõltub, kui palju on kellelgi treeninguid olnud või mis raskusastmega on vastaval nädalal treenitud. Iga kuu alguses viiakse sportlastega läbi ka treeningutega seotud vestlus oma kooli treeneriga. Vaadatakse üle, kuidas treeningud läinud on ning pannakse paika edasine plaan. Kokku on neli treenerit, kelle saime kooli alguses ise valida.

Rohkem harjumist vajavadki siinsed treeningud, mis on palju intensiivsemad kui Eestis. Iga nädal on kaks tugevat trenni ning olenevalt nädalast isegi rohkem. Siiani üks kõige raskemaid katsumusi on olnud suusaimitatsiooni treening ainult vastu mäge, millega kogusime 700 tõusumeetrit! Trenn algas kerge 30 minutilise soojendusega, mille järgselt ootas ees 6 korda 8 minutit ainult hüppega vastu mäge. Pool teest toimus heal pinnasel, kuid edasine oli vaid pehmes soos. Enne viimast kordust olin küll omadega täitsa läbi, aga teadsin, et ainult üks kord on veel, mis andis tublisti motivatsiooni juurde. Mäe otsas olin niivõrd kustunud, et mäest allatulek tundus sama raske nagu ülesminemine. See oli tõeliselt raske trenn! Kõige rohkem meeldib selliste trennide juures see, et pärast igat kordust jooksevad tugevamad allapoole ning mahajääjad lähevad ülespoole ehk igat uut kordust alustatakse koos. Teistega koos alustades saab endast rohkem välja pigistada, mis on kindlasti hea trenni eelduseks.

Palju on ka erinevaid teste, näiteks jooksmine mäkke, 12km uisurull, paaristehnika, jooksmine (hapniku tarbimise test)- ja rullsuusatamine lindi peal. Neid teste on tehtud siin juba pikka aega, mistõttu saab enda tulemusi võrrelda paljude erinevate tugevate sportlastega. Kõige raskem test on jooks vastu mäge- 6.4 km ja umbes 350 tõusumeetrit. Kui seal pärast finišit pikali pole, siis sa pole ilmselgelt endast kõike andnud.

Hetkel olengi natuke väsinud, kuna alguses sai hea enesetunde pealt trennidega liialdatud. Seetõttu üritan praegu mõnda aega kergemalt võtta. Nüüd, kus hooaja alguseni on jäänud väga vähe aega, on motivatsiooni palju ja ootan juba kannatamatult lumele minekut. Hooaja kõige suurem eesmärk on pääseda olümpiale ja teha seal oma parimad sõidud. Kindlasti tahan hästi esineda maailma karikaetappidel ja teistel FIS võistlustel, et teenida Eestile juurde olümpiakohti.

Ma tänan kõiki, kes on minu tegemistele kaasa elanud ja mind toetavad- see on minu jaoks väga tähtis!